Eidekeste ehmatamise seadus: riik korrastab ehitusregistrit

Aastaks 2020 tuleb ka suuremad kõrvalhooned ehitisregistrisse kanda. Halva õnne korral võib vaja minna ümberehitust või koguni lammutamist, kirjutab 25. mai Äripäev ehituse rubriigis.

Ehitisregistrisse tuleb kanda üle 20ruutmeetrised hooned, seega lisaks eluruumidele ka suuremad kuurid, saunad, garaažid ja laudad. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamutalituse peaspetsialisti Ülle Reidi sõnul tuleneb nõue, et ehitisel peab olema nii ehitus- kui kasutusluba, ehitusseadusest. "Sellest hoolimata on paljud ehitised ehitisregistrisesse kandmata. Ehitisregistri andmete korrastamise käigus kantakse ehitisregistrisse sinna seni kandmata hooned,” märkis Reidi.

Ehitisregistri andmete korrastamisel tuleb eristada olukorda, mil ehitiste ehitamiseks või kasutamiseks on olemas õiguslik alus (maakasutusõigus, ehitusluba, riikliku vastuvõtukomisjoni akt või muud dokumendid), kuid vastavate dokumentide olemasolu kohta on registrikanne tegemata. Samuti tuleb eristada seda, kas ehitis valmis enne 2003. aastat või enne ehitusseadustiku jõustumist, see tähendab enne 2015. aasta juulit.

Ebaseaduslik ehitis on ehitusloata kerkinud olukorras, kus luba pidi olema. “Kui ehitisregistrisse kandmata ehitisele on antud planeerimis- ja ehitusseaduse põhjal õiguslik alus selle ehitamiseks või kasutamiseks, siis lisakontrolli vajadus puudub ja ehitis kantakse ehitisregistrisse,” märkis Reidi. 

Aluseks ortofotod

Juhul, kui ehitis on ehitisregistrisse kandmata, tuleks kõigepealt kontrollida, kas ei ole dokumente, mis näitavad selle püstitamise seaduslikkust või püstitamise aega. “Selliste dokumentidega saab ehitise kanda registrisse ja kande eest riigilõivu tasuda ei tule," märkis Reidi. Kui kinnisasja omanik ei esita piisavaid tõendeid ehitamise aja kohta, eeldatakse, et ehitis on kerkinud pärast ehitusseadustiku jõustumist.

Ka seni kanti registrisse ehitus- ja kasutusluba, seega ei ole Reidi sõnul tegemist uue regulatsiooniga. Enne 2003. aastat registreerisid hoonete andmed hooneregistrid ning hoone registrisse kandmine oli omaniku kohustus. “Juhul, kui tollane omanik hoonet registrisse ei kandnud, siis see ka registrisse ei jõudnud ja tuleb kanda nüüd,” märkis ta.

Ehitisregistri andmete korrastamise käigus võetakse aluseks ortofotod. Neilt kantakse ehitisregistrisse ehitise ehitisealune pind ja hoone koordinaadid. Seega saab ortofotode alusel kanda andmeid registrisse minimaalsete andmete põhjal.

Ortofotode andmeid võrreldakse ehitisregistri andmetega ning selgitatakse edasise kontrolli ehk ehitusjärelevalve vajadus. “Kontrolli läbiviimine on kohaliku omavalitsuse otsus. Isik, kelle ehitis on registrisse kandmata, saab otsida arhiivist dokumente, näiteks maareformi käigus koostatud dokumente,” selgitas Reidi. 

Neli aastat aega

Dokumentide alusel võib kohalik omavalitsus asjaolusid kaaludes jõuda teatud juhtudel otsuseni, et lisakontrolli vajadus puudub ning kanda ehitise dokumentide alusel registrisse. “Kuna ehitisregistri andmed korrastatakse 2020. aasta alguseks, saab dokumente otsida ja lubasid taotleda veel vähemalt neli aastat,” märkis Reidi.

Juhul, kui enne 2003. aastat rajatud ehitis on valmis ja seda kasutatakse aktiivselt, peab ehitis vastama ohutusnõuetele ning sellise hoone registrisse kandmine on vajalik. Juhul, kui ehitist ei saa dokumentide puudumisel registrisse kanda, hinnatakse selle ohutust menetluse käigus.

Ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Selle puudumisel tehakse ehitise audit ehk ekspertiis. “Audit asendab loa- või teavitamismenetluses ehitusprojekti. Auditi tellib omanik ja tasub sellega seonduvad kulud. Ka praeguse seaduse kohaselt tellib näiteks ehitusprojekti ehitise omanik ja tasub sellega seotud kulud,” tõi Reidi välja.

Täpseid andmeid, kui palju ehitisi on registrisse kandmata, on raske hinnata, kuid neid võib olla kümneid tuhandeid. “Ehitise lammutamise kohta teeb ettekirjutuse kohalik omavalitsus, seega juhul, kui ehitis ei ole ehitisregistris, ei tähenda see automaatselt, et see tuleks lammutada,” kinnitas Reidi, et kõiki ebaseaduslikke hooneid lammutada ei tule. 

Eideke metsatalust segaduses

Vara valla ehitusnõuniku Marten Karise sõnul tähendab nõue lisakoormust nii elanikele kui omavalitsustele. “Eideke metsatalust, kes pole teadlik, et tema majaga ei ole kõik korras ja tõenäoliselt pole teadlik isegi asjaolust, et kusagil on mingi ehitusregister, saab lihtsalt 500eurose hoiatuse," märkis Karise.

"Selle asja juures on "naljakas" veel see, et eideke teab kindlalt, et kui tal vanamees veel elas, siis ta käis mitu korda linnas maja ehitamiseks luba saamas ja kui ta selle lõpuks sai, siis öeldi, et nüüd on kõik korras,” lisas ta, märkides, et tegelikkuses on paljud nii-öelda ebaseaduslikest hoonetest täiesti seaduslikult ehitatud ja kui hästi otsida, siis leiab arhiividest ka ehitusloa üles.

Karise sõnul järeldub sellest, et riigil on hoonete kohta info olemas, aga kuna hooneregistris käis arvepidamine sisuliselt kellegi kaustikusse, siis pole huvi andmeid otsida - kulutusi tuleb teha kodanikel, mõõdistades oma hooned ja makstes riigilõive. “Minu hinnangul ajab riik ehitusregistri andmete korrastamist täiesti valest otsast," märkis Karise. "Mulle tundub, et tähtis on see, et hooned saaksid ehitusregistrisse ja selleks oleks võinud koostada ühtse juhendi, leida kohalikele omavalitsustele lisaraha ja käia ja mõõdistada kõik hooned," lisas ta.

Ta lisas, et ehkki 2011. aasta rahvaloenduse käigus pandi kirja ka suur osa ehitusregistrile vajalikke andmeid, leiab riik, et mõistlik on koormis panna hoopis kodanikele.

Karise lisas, et kuna igal kodanikul on oma arvamus, millised peavad olema dokumendid, siis tähendab see päris suurt lisakoormist ka kohalike omavalituste ametnikele, kes peavad igale kodanikule esmalt seletama, mida nõutakse ja hiljem pudrust vajalikud tanguterad välja sõeluma. 

Tiheasustuses probleeme vähem

Enne 2003. aastat valminud ehitistega pole tema sõnul tõenäoliselt probleeme, need tuleb mõõdistada ja koos teatisega ehitusregistrisse kanda. Hilisemad ehitised, millele on väljastatud ehitusluba, tuleb valmis ehitada ja kasutusele võtta.

Jäävad hooned, mis on püstitatud pärast 2003. aastat ja on ilma loata. “Nende arvu ei oska prognoosida, kuid tiheasulas ja linnas on kontroll lihtsam ja seal tõenäoliselt ei ole selliseid hooneid väga palju. Kuid eidekestega metsataludes, kuhu ametniku silm kontrollima ei ulatu ja kus samas ei häiri kuur kedagi, on need enamasti ehitatud talupojamõistusega ja üsna kvaliteetselt. Aga vot neid väikese pensioniga eidekesi hakkabki riik selle seadusega diskrimineerima," rääkis Karise.

Põhjusteks, miks abihooneid pole seaduslikult ehitatud, on Karise sõnul raha ja asjaajamise keerukus. "Arvestades ehitusprojektide hinda ja hullumeelseid riigilõive - 250 eurot üle 60ruutmeetri suuruse kuuri eest -, siis tegelikult inimene, kel enamus materjali tuleb oma metsast, saab selle paari tuhande euro eest, mis tal kulub asjaajamiseks, päris uhke kuuri märkis Karise.

“Lammutama loodetavasti väga massiliselt ei hakata, vähemasti nendes omavalitsustes, kus ametnikud suudavad ka ise mõelda, bürokraatide puhul ei saa muidugi milleski kindel olla,” lisas ta. 

Kontrollimise mõttes on riik nutikas, rõhutab Karis: kui vaja, siis raha leitakse. “Tõenäoliselt tehakse seda maa-ameti kaardirakendust ja ehitusregistri ruumiandmeid kõrvutades. Nii on lihtne leida asju, mida 2002. aasta kaardil ei olnud ja nüüd on,” lisas Karise.